Navigation

PDHJ nia funsaun importante ida mak atu simu no investiga kesar sira hasoru órgaun sira Estadu nian relasiona ho violasaun sira hasoru direitos humanos no boa-governasaun. Ida-ne’e inklui ospitál, eskola sira, governu lokál, polísia, militár no kualkér funsionáriu ne’ebé hetan dezempeñu hosi Governu Timor-Leste ka autoridade sira Estadu nian.

Bainhira PDHJ simu ona kesar ida maka hatán kedas ba kesar-na’in no halo investigasaun (inkéritu) preliminár hodi deside seráke kesar-na’in posui razaun sira natoon hodi halo investigasaun no/ka mediasaun oinmai. Karik lae, maka kesar ne’e sei taka tiha no sei la foti tan asaun tuirmai.

Nu’udar rezultadu husi PDHJ nia investigasaun no rekomendasaun sira, maka durante ne’e iha ona rezultadu pozitivu lubuk ida inklui direitus ba ema sira iha detensaun polísia nian no área barabarak sira seluk. Ema sira-ne’ebé durante ne’e halo asaun la ho adekuadu sai sujeitu ba sansaun penál no administrativa.

Nu’udar instituisaun foun ida iha nasaun ne’e ne’ebé ho populasaun rurál lubun boot ida, PDHJ dedika rekursu sira signifikativu ba edukasaun no estensaun hodi asegura atu komunidade hatene nia papél no hetan empoderamentu atu hato’o kesar karik nesesáriu.

Ema hotu-hotu ne’ebé moris iha Timor-Leste bele hato’o sira nia kesar.

Lei sei la fó dalan ba PDHJ atu foti asaun kona-ba kesar sira iha-ne’ebé:

  • Laiha envolvimentu, nu’udar omisaun ka asaun, hosi autoridade públika ida; katak problema ne’ebé hamosu kesar sai nu’udar problema ida entre ema indivíduu privadu sira (n.e. disputa kona-ba rai, divórsiu, nsst.
  • Desizaun husi tribunál ka prosesu judisiáriu

Atu investiga ezersísiu husi funsaun lejislativa sira, porezemplu esbosu ba lei sira

This post is also available in: EnglishPortuguese