• ESTADU EMERJÊNSIA: Monitorizasaun ba Atendimentu Públiku iha Sentru Saúde Postu Administrativu Natarbora, Munisípiu Manatuto

    Natarbora, 09 Junu 2020. Tama ba loron 14 estensaun Estadu Emerjênsia (EE), ekipa fiskalizadór PDHJ halo observasaun no entrevista ba atendimentu públiku iha Sentru Saude Postu Administrativu Natarbora, Munisípiu Manatuto. Fiskalizadór sira dada lia ho Xefi Sentru Saúde Natarbora, Dra. Suzana da Silva Lucas, informa katak, durante EE husi fulan Abril to’o Maiu 2020, iha pasiente barak ho sintomas Covid-19 hanesan, isin manas liu temperatura 37.5 maibé rezultadu teste hatudu katak, pasiente sira ne’e negativu. Xefi Sentru Saude ne’e akresenta katak, maioria pasiente sira ho sintomas Covid-19, maibé laiha istória viazen ba rai liur. Pasiente sira ne’ebé maka passa triajen, kompostu husi feto na’in 79 no mane na’in 86, no laiha pasiente ruma maka tama karentena. Entretantu, pasiente ne’ebé maka passa triajen hatudu temperatura bo’ot liu 37.5 kompostu husi mane; ema 50 no feto ema 33 no hetan ona orientasaun atu halo auto karentena iha uma de’it.

    Relasiona ho kumprimentus ba regras EE iha Sentru Saúde Natarbora, pasiente barak maka la halo tuir, maske husi parte Saúde fó ona orientasaun nomos koloka ona pamfletus kona ba meius prevensaun Covid-19 ne’ebé deskreve kona-ba fase liman bebeik, mantein distánsia sosiál, uza máskara. PDHJ mos nota katak, pasiente barak maka la uza máskara no la kumpri distansiamentu sosiál. Responsavel Sentru Saúde Natarbora ne’e, salienta liu tan katak, difikuldades ne’ebé maka durante ne’e sira infrenta maka hanesan;

    1. Falta ai-moruk, hanesan; Parasetamol, ai-moruk mear, no vitamina. Xefi Sentru Saúde hato’o ona pedidu ba Ministériu Saúde, maibé parte kompetente providensia ai-moruk la tuir nesesidade no pedidu ne’ebé maka submete. Tanba ne’e, dala barak médiku sira passa reseita ba pasiente hodi sosa rasik ai-moruk iha klínika privada sira.
    2. Falta máskara no luvas ba médiku atu hodi proteje sira an.
    3. Kondisaun ambulánsia ne’ebé la diak, prejudika mos atendimentu ba pasiente sira iha Postu Administrativu Natarbora.

    Iha parte seluk, família pasiente Sra. MP, informa ba fiskalizadór PDHJ katak, atendimentu médiku iha Sentru Saúde Natarbora la’o di’ak, maske iha faltas barak hanesan; falta ai-moruk no espasu ba internamentu klo’ot no ladún moos ne’ebé provoka susuk barak. Relasiona ho kestaun ne’e, Xefi Sentru Saúde Natarbora no família pasiente sira husu atu Ministériu Saude atu toma atensaun.

    Ho limitasaun ne’ebé fiskalizadór sira deteta iha terenu, PDHJ rekomenda ba Ministériu Saúde, atu responde emidiata ba nesesidades Sentru Saúde Natarbora no Sentru Saúde sira seluk iha Timor-Leste laran tomak, liu-liu iha área rural ne’ebé kuran ka menus ba ekipamentus no aimoruk, hodi sustenta moras komunidade sira nian.