• PDHJ Halo Audensia Públiku Ho Komunidade Covalima

    Covalima – Provedoria Diretos Humanos no Justiça(PDHJ) Diresaun Direitos Humanos Departementu Monitorizasaun no Advokasía  iha loron 18 fulan Novembru tinan 2015,realiza aktividade Audensia Públiku ho Komunidade nebe,é hela besik iha Fronteira.

    rezultadu monitorizasaun ne,é hare kona ba programa sisca, no  asesu ba Justiça iha area Fronteira, informasaun nebe,é ekipa rekoilha no rejultadu husi monitorizasaun ne’e maka hamosu audensia públiku ida atu bele tau idea hamutuk, hodi hare katak,rejultadu ne’e los ona  bele halo rekomendasaun ba iha Ministériu kompetente hodi buka solusaun.

    “PDHJ hanesan instituisaun Independente atu hare ba lalaok servisu Administrasaun Publika.Tuir lolos ne’e ami konvida maluk sira husi Covalima atu partisipa hodi rona kona ba isu rua nebe ami foti maibe,é tamba situasaun, iha deit ema lubun ida mak tuir,haktuir Provedor PDHJ Silverio Pinto Baptista ba partisipante sira iha salaun Igreja Covalima(18/11/2015).

    Provedor haktuir katak, antes rejultadu ne’e PDHJ hato’o ba Guvernu,sei halo uluk lai audensia ida ho komunidade hodi hare situasaun ril akontese duni kalae, no rejultadu ida ne’e sei hadia no halo enkontru iha Nasional, depois mak rekomenda.

    Iha fatin hanesan reprezentante Administrador Covalima, Alarico do Nasimento agradese ba PDHJ nia servisu nebe,é diak tebes tamba ba identifika problema nebe akontese iha Fronteira, karik iha problema ruma hodi rekomenda ba Guvernu.

    Iha momentu ne’e, oportunidade diak ba komunidade no funsionáriu sira atu hato’o perkupasaun, no fo hanoin ba fasilitador sira kona ba problema nebe,é akontese iha area Fronteira maibe,é tamba  husi nasional mos halao aktividade iha Covalima, Funsionáriu sira labele marka presenza komunidade sira mos la marka presenza tamba  Audensia Públika ne,e, ho distansia  do’ok.

    Iha Audensia publiku ne’e partisipante sira husu ba PDHJ atu rekomenda ba Ministériu Saúde atu hari sentru Saúde iha fatin sentro para hodi akomula komunidade hotu. Nia mos sujere ba MS atu halo sosializasaun ba komunidade sira sobre saude repruduktiva hodi nune’e bele hatun mortalidade ba inan feton sira labele hetan risku iha tempu partu.