• PDHJ Lansa Livru Direitus Fundamental Sira Iha Timor Leste

    Dili– iha loron 24 Juñu 2015, Provedoria dos Direitus Humanos e Justiça (PDHJ) servisu hamutuk ho Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) lansa ona livru ho titlu  Direitus Fundamental  sira iha Timor-Leste –Teoria no Prátika”, iha salaun Comissão Nacional das  Eleicões (CNE) Caicoli-Dili.

    Dr. Silverio Pinto Baptista, Provedor iha nia diskursu hateten katak, ohin iha lansamentu livru ida-ne’e, ita loke pájina foun iha istória servisu PDHJ nian: apoiu estudu sientífiku akadémiku iha área jurídika direitus fundamentais ninian. Hau hein katak publikasaun ida-ne’e sei mós nakloke no hametin tan mekanizmu ba proteksaun direitus fundamentais iha Timor-Leste.

    “Iha fórum internasionál sira, inklui fórum CPLP hosi Instituisaun Nasionál Direitus Umanus, identifika ona valór importante ne’ebé parseria ho instituisaun akadémika bele lori ba protesaun direitus umanus. Ha’u orgullu bo’ot katak PDHJ iha tinan 2013 hahú ona inisiativa ida ho Centro Direitos Humanos hosi Fakuldade Direitu Universidade Coimbra nian, ne’ebé reflete relasaun entre Instituisaun Nasionál Direitus Umanus nian no akadémia. Aleinde parseria ho akadémia iha Portugal, PDHJ mós haksolok tebes atu hetan hatán pozitivu husi ita-nian UNTL atu mai hamutuk ohin loron halo lansamentu ba livru ida-ne’e”, dehan Provedor

    Provedor hatutan, Provedoria hanesan Instituisaun Nasionál Direitus Umanus, ho responsabilidade bo’ot ida atu hametin protesaun direitus umanus. Protesaun direitus umanus, ne’ebé inklui direitus fundamentais ho konsagrasaun iha Konstituisaun RDTL, bele la’o liu husi dalan rua: liu hosi mecanismo jurisdicional (hanesan mekanizmu ne’ebé liu hosi dalan jurisdisaun tribunál ninian), no mecanismo não jurisdicional (ne’ebé la liu hosi dalan judisiál). PDHJ hanesan instituisaun direitus umanus ho natureza não jurisdicional. Tribunál, ho komponente sira hotu hosi sistema justisa – inklui ministériu públiku, defensoria no advogadu, mak nu’udar mecanismo jurisdicional ba protesaun direitus fundamentais iha Timor-Leste.

    Maibé bainhira konsidera mekanizmu ho natureza oin rua ne’e, la signifika katak mekanizmu sira-ne’e haketak ba malu. Tuir lolos, mekanizmu ho natureza rua ne’e la’o iha dalan paralelu, no iha momentu balun mekanizmu natureza rua ne’e hasoru malu.

    PDHJ atu sai instituisaun protesaun direitus umanus não jurisdicional efetivu liután bele uza interpretasaun padraun direitus fundamental hosi tribunál. Iha rai seluk, servisu INDU la’o ho di’ak liu bainhira INDU bele uza jurisprudénsia tribunál sira iha área direitus fundamentais no direitus umanus.

    Mezmuké sistema judisiál sei presiza haforsa nafatin, PDHJ rekoñese dezenvolvimentu pozitivu ne’ebé sistema judisiál halo ona. Pur ezemplu, feto sira ohin loron hetan protesaun maka’as liu ba sira-nia direitu fundamentál hosi ita nia tribunál, ita mós la iha dúvida katak asesu ba justisa ohin luan liu kompara ho tinan 5 ka 8 ba kotuk. Maibé, tuir PDHJ nia haree tribunál no autór judisiál sei bele hametin liután perspetiva jurídika direitus fundamentál, no haluan interpretasaun ba garantia sira-ne’e.

    PDHJ durante tinan 3 nia laran halo duni servisu ida iha uma laran atu dezenvolve kategoria violasaun direitus umanus no boa governasaun. Liu-liu relasiona ba kategoria violasaun direitus umanus, PDHJ nia dezenvolvimentu bazeia ba análize hosi direitu internasionál, tanba seidauk iha báze doutrinál maka’as atu apoiu dezenvolvimentu manuál referénsia sira ba servisu loro-loron PDHJ nian.

    PDHJ sente katak tempu to’o ona atu fó hakat ida atu hametin knaar mecanismo jurisdicional no não jurisdicional sira hotu atu implementa direitus fundamentais liu hosi perspetiva jurídika. Tempu mós to’o ona atu Provedoria rasik bele apoiu prosesu ne’e, ne’ebé hanesan lolos PDHJ nia responsabilidade ne’ebé determina ona iha ami-nia Estatutu.

    Provedor esplika tan, livru jurídiku ida hanesan publikasaun Direitos Fundamentais em Timor-Leste bele sai nu’udar instrumentu importante kapasitasaun tékniku ba profisionál Direitu iha Timor-Leste. Livru ida ho natureza pedagójiku, no iha tempu hanesan, ho perspektiva analítiku, bele duni haforsa ita hotu nia koñesimentu. Dadaun ne’e, materiál ho nível akadémiku kona-ba Timor-Leste ordenamentu no sistema jurídiku ho númeru limitadu.

    Provedoria fiar katak Timor-Leste bele hetan benefísiu dezevolvimentu doutrina jurídiku ne’ebé rezulta hosi inisiativa instituisaun oin-oin. Ha’u hanoin katak publikasaun ida-ne’e sei iha utilidade ba profisionál Direitu sira hotu ne’ebé dezempeña ninia servisu iha instituisaun públiku no privadu ho kompeténsia ka misaun iha área oin-oin atu hari’i metin ita-nia Estadu Direitu. Liu hosi inisiativa livru ida-ne’e,PDHJ fó ninia kontribuisaun ida tan iha área espesífiku direitus fundamentais nian.

    Ha’u hanoin katak liu hosi prosesu hakerek livru ne’e, PDHJ bele duni asegura katak publikasaun ne’e iha nível kualidade di’ak. Provedoria identifika autór tolu ne’ebé iha estudu espesífiku iha área direitu umanu, no iha esperiénsia iha Timor-Leste. Dra. Carla hanesan profesora iha programa mestrado direitos humanos iha Fakuldade Direitu Coimbra nian, no apoiu hakerek Kódigu Penál no Prosesu Penál, no esbosu Kódigu Direitu Labarikiha Timor-Leste. Dra. Rita apoiu PDHJ atu dezenvolve kategoria violasaun direitus umanus, no servisu mós iha Ministériu Justisa iha área lei justisa tradisionál, no, agora, apoiu implementasaun direitu edukasaun iha Ministériu Edukasaun nia laran. Dra. Bárbara servisu ho sistema judisiál no ordenamentu jurídiku iha Timor-Leste tinan 12 ona. Aleinde koñesimentu téknikuno esperiénsia relevante hosi autór sira, liu husi akordu ho Centro Direitos Humanos Universidade Coimbra nian, publikasaun ne’esujeitu ba revizaun sientífika rigoroza husi Profesór Jónatas Machado no profesór seluk hosi Fakuldade Direitu Coimbra.

     

    Autór sira hetan liberdade akadémika atu hakerek sira-nia análize no opiniaun. Loos duni, katak, la’ós ema hotu ne’ebé sei konkorda ho konteúdu tomak husi publikasaunida-ne’e, hanesan akontese ho kualkér doutrina jurídika iha rai sá ida de’it. PDHJ nia intensaun, ho inisiativa ida-ne’e, atu hametin diskusaun ho perspetiva jurídika nian, no ajuda atu haforsa análize krítiku ba ita nia Direitu.

     

    Este livro foi escrito em Português, uma das duas línguas oficiais de Timor-Leste. Hakarak, ka lakohi, Livru ida-ne’e tenke hakerek iha lian ofisiál ida. Provedoria hili atu hakerek ho lian Portugés ho razaun katak versaun autoritária hosi lejizlasaun iha lian Portugés. Iha tempu hanesan, ho livru iha lian Portugés, PDHJ mós bele fahe pubikasaun ne’e ba rai CPLP seluk. Publikasaun ida-ne’e mós hakarak serbí nu’udar ponte ida atu apoiu asesu doutrina jurídika seluk iha lian Portugés, hosi rai ho sistema sivilista hanesan Timor-Leste.

     

    Provedoria hatene katak lian Portugés la’ós língua franca ka língua mais falada iha Timor-Leste. Ha’u, hanesan ema barak iha Timor-Leste, sei aprende hela lian Portugés. Maibé ita nia realidade iha área jurídika, no fatór katak maiór parte autór judisiál iha ona domíniu iha lian Portugés, influensiaamiatu foti desizaun hodi hakerek uluk livru ne’e ho lian Portugés. Tanba Timor-Leste iha lian ofisiál rua, PDHJ hahú ona atu halo tradusaun Livru ida-ne’e ba lian Tétun.

     

    Na’in hosi direitos autorais livru ne’e mak Provedoria no Centro Direitos Humanos hosi Universidade Coimbra. Ami iha ona konkordánsia katak livru ida-ne’e tenke livru ho asesu nakloke ba ema hotu. Publikasaun ida-ne’e, PDHJ sei fahe kópia balun, tuir ami nia limitasaun finanseira, maibé ninia versaun eletrónika sei iha PDHJ no Centro nia website. Karik instituisaun seluk, hanesan Ministériu Justisa, UNTL ka Tribunál, ka programa dezenvolvimentu ida iha área justisa, hakarak halo impresaun adisionál ba livru ida-ne’e atu haluan asesu ba kópia livru ne’e nian, PDHJ no Centro prontu atu fasilita ka fó autorizasaun atu halo impresaun kópia adisionál.

     

    Iha oportunidade abertura lansamentu ne’e, ha’u hakarak lori PDHJ nia naran atu agradese uluk autór sira ne’ebé halo esforsu intelektuál, no fó tempu hosi sira-nia servisu no moris loro-loron nian atu hakerek livru ida-ne’e. Mana Bárbara no Mana Rita, obrigadu barak. Mós obrigadu atu mai ohin partisipa iha ita-nia lansamentu liu hosi aprezentasaun livru no disponibilidade atu fó hatán ba pergunta hosi partisipante sira. Ha’u mós hakarak agradese UNDP no doadór sira ne’ebé hola parte ba projetu kapasitasaun Provedoria nian. Ami agradese mós Centro Direitos Humanos Coimbra, ne’ebé mai hamutuk Provedoria atu asegura katak Timor-Leste iha oportunidade atu iha livru ida espesífiku kona-ba direitus fundamentais, no publikasaun ida ne’ebé iha asesu livre ba ema hotu.

     

    Ha’u mós hakarak agradese UNTL ne’ebé apoiu lansamentu Livru ida-ne’e. Loos duni, agradesimentu tenke inklui mós oportunidade ne’ebé ita hotu hetan ho partisipasaun hosi Ministro Coordenador dos Assuntos da Administração do Estado e da Justiça, Dr. Dionísio Babo, no Dra. Maria Natércia, ne’ebé reprezenta Tribunal de Recurso.

     

    Hakerek nain ba livru ne’e mak Dra. Bárba Nazareth Oliveira, Dra. Carla de Marcelino Gomes no Dra. Rita Páscoa dos Santos