• pdhj lidera enkontru annual seanf

    Date ; 11-09- 2013

    Dili– Iha loron 10-11 Setembro 2013, Provedoria dos Direitus Humanos e Justiça (PDHJ) lidera enkontru Annual South East Asia National Human Right Forum (SEANF). Iha enkontru ne’e nasaun lima mak partisipa hanesan nasaun Indonesia, Malaysia, Philippines, Myanmar, Thailand inklui uma nain ba enkontru hanesan Timor-Leste.

    Provedor de Direitus Humanus no Justiça (PDHJ) Dr. Sebastião Dias Ximenes iha nia diskursu  hateten katak, Instituisaun Nasional Direitus Umanus sira, hamutuk ho organizasaun sosiedade sivíl sira, sai nu’udar atór prinsipál ne’ebé atu tau-matan ba ema sira-ne’ebé ukun lori ita-nia naran, ajuda hodi asegura atu instituisaun públika sira tenke administra ho responsibilizasaun ba povu.

    Provedor hateten, ita mós posui importánsia fundamentál ba sosiedade ho objetivu hodi garante atu kualkér podér públiku ne’ebé posui autoridade iha sira-nia liman, inklui forsa seguransa sira, tenke uza podér ne’e ho maneira ida-ne’ebé respeita ema hotu-hotu nia direitus ho hanesan (iguál).

    “Maski nune’e, dezafiu ne’e tenke nafatin lori prinsípiu ida-ne’e ba prátika. Ida-ne’e signifika atu servisu hamutuk ho autoridade públika sira no sosiedade sivíl iha ambiente ida-ne’ebé ho konfiansa no kooperasaun mútua hodi promove no proteje direitus umanus iha ita-nia nasaun sira no iha rejiaun laran tomak”, dehan Provedor.

    Provedor hatutan katak, ita hotu hamutuk iha ne’e, iha loron ida ne’e hodi servisu hamutuk iha SEANF. Hau fiar tebes katak SEANF, nudar rede servisu rejional husi INDU sira, sai nudar reflesaun ida husi benefisiu mútuu ne’ebe ita bele hetan husi kooperasaun iha nivel rejional.

    Kooperasaun ne’e-nia rezultadu di’ak liu sira, tantu diretu no mós indiretu. Rezultadu ida diretu maka identifikasaun ba área preokupasaun sira ne’ebé hakur ita-nia Estadu nia fronteira sira, atu temi balu entre sira seluk, hanesan negósiu  no direitus umanus, tráfiku umanu, direitus ema indíjena sira-nian. Benefísiu indiretu ida husi kolaborasaun maka atu apoia Timor-Leste hodi prepara an di’ak liu ba ninia adezaun iha ASEAN. Porezemplu, bainhira ita seidauk tama ba ASEAN, Timor-Leste bele aprende buat barak tebes kona-ba direitus umanus ne’ebé sei bele hetan impaktu husi adezaun ba ASEAN. Ho halo nune’e, ita espera atu hakmaan risku sira oin mai molok risku sira-ne’e sai problema direitus umanus ka até sai violasaun iha Timor-Leste.

    Realidade iha fatin-fatin hatudu katak ita sei bele servisu ho efetivu nu’udar INDU  ida bainhira ita independente no posui podér legál sira nesesáriu tuir prinsípiu sira paris nian. Ida-ne’e sei posibilita ita atu hari’i ligasaun konfiansa ho komunidade, no nafatin hadook an husi kualkér interferénsia polítika.

    Hanesan ita sira-ne’ebé servisu iha INDU  sei hatene, advokasia sai nu’udar aspetu importante ida husi ita-nia servisu. Maibé, ita hotu hatene katak tanba natureza husi ita-nia mandatu, ita-nia servisu barak seidauk mosu mai ka “sei iha superfísie nia okos”. Ita, maski nune’e, iha devér atu informa ho regulár ba públiku problema sira relasiona ho situasaun direitus umanus no ita-nia rezultadu sira. Ha’u fiar katak ita hotu halo esforsu makas daudaun hodi informa ba públiku. Maibé ha’u mós konvensidu katak sempre iha biban ba hadi’ak, hanesan ha’u hare’e husi ami-nia PDHJ nia esperiénsia.

    Dala barak ita rona katak INDU sira posui de’it podér atu halo rekomendasaun sira. Permite hau atu aproveita oportunidade iha loron ida-ne’e, hodi hatete katak podér atu halo rekomendasaun ne’ebé INDU sira iha sai nu’udar instrumentu ida importante hodi ajuda autoridade (ukun-na’in) sira hodi hala’o sira-nia kna’ar ho efetivu. Liu husi ita-nia rekomendasaun sira, instituisaun públika sira sei hatene di’ak liu oinsá sira-nia sistema no sira-nia asaun, ka inatividade, bele hala’o ho konstrutivu atu proteje no la’ós atu viola direitus umanus.

     

    Presiza Informasaun Kontaktu Lady Ximenes, 77304260 ou Jose Tefa 333 10701  Deparmentu Relasaun Públika PDHJ