• pdhj- ong nasional partisipa upr iha geneva

    Date, 13-10-2011

    Geneva – Delegasaun Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) hamutuk ema nain 3 no ema nain 4 seluk husi NGO nasionál nian, iha loron 4 Outubru 2011, aranka ba Geneva hodi partisipa Revizaun Periódiku Universál (UPR) ba Konsellu Direitus Humanus Nasoens-Unidas nian iha Geneva. Reprezentante husi NGO Nasional mak (Forum Tau-Matan, Asosiasaun HAK no Fundasaun Alola) ne’ebé reprezenta organizasaun nasionál 55 ne’ebé partisipa bainhira halo esbosu relatóriu konjunta husi Sosiedade Sivíl ba iha UPR ne’e.

    UPR ne’ebé hala’o ona iha loron 12 Outubru 2011, nu’udar   mekanizmu foun ida hodi tau-matan ba asuntu direitus humanus iha nasaun laran, husi Estadu 193 mak sai ona membru ONU, iha dala ida durante tinan 4 nia laran.  Liu husi UPR ne’e fó hanoin ba Estadu husi sira-nia responsabilidade atu respeita no implementa direitos humanos no liberdade fundamentál hotu-hotu. Hafoin to’o iha Geneva delagasaun husi PDHJ halo preparasaun ba UPR no hasoru malu ho Nasoens-Unidas nian no mos halo aproximasaun ho misaun permanente 24 husi nasaun bar-barak, inklui  Portugál, Australia, Norwegia, Kanadá, Brazil, Fransa no Dinamarka.  Liu husi aproximasaun ne’e atu realsa preokupasaun xave direitus humanus nian hodi hetan apoiu ba rekomendasaun ba Estadu Timor-Leste nian.

    Revizaun Timor-Leste nian fornese oportunidade ida ba Estadu atu deklara asaun saida mak foti ona atu hadia situasaun direitus humanus iha nasaun ne’e no atu prenxe ninia obrigasaun direitus humanus nian bazeia ba tratadu internasionál ne’ebé mak Estadu ratifika ona. Iha enkontru ne’e, delegasaun Estadu Timor-Leste nian ne’ebé xefia husi Ministra da Justisa, louva prosesu husi UPR ne’e, partisipasaun husi sosiedade sivíl Timor-Leste nian no apoiu  komunidade internasionál.

    Entertantu husi nasaun sira seluk nia intrevensaun ba UPR husi Timor-Leste, Estadu Timor-Leste rekoñese realizasaun sira husi nasaun ne’e ba iha implementasaun direitus humanus liu husi dezafiu bar-barak mak enfrenta. Maski nune’e, sira mós fó aten-boot ba Timor-Leste atu halo esforsu liu tán atu hadia situasaun kona-ba edukasaun, protesaun labarik, nutrisaun, asesu ba saúde, igualidade jéneru, luta kontra violénsia bazeia ba jéneru no violasaun kontra labarik, padraun moris nian, seguransa alimentár, dezenvolvimentu ekonómiku no direitu traballadór sira-nian. Kuaze nasaun bar-barak rekomenda atu hametin Estadu de Direitu no sistema judisiál, inklui aprovasaun lei krítiku sira (hanesan Lei Kódigu ba Labarik, Lei Reparasaun, Lei Nain ba Rai no Lei Trafiku Humanu) no implementasaun efetivu husi lei sira ne’ebé aprova (hanesan lei kontra violénsia doméstika).

    Estadu bar-barak mós realsa nesesidade ba responsabilidade  ba violasaun direitus humanus iha pasadu, nomeadamente ba implementasaun efikás ba rekomendasaun husi CAVR no Comião Verdade no Amizade (CVA). Ikus liu, Estadu bar-barak mós refere ba knaar importante husi PDHJ no Komisaun Nasionál ba Direitu Labarik sira-nian no nesesidade atu hametin no habelar sira-nia mandatu.

    Depois de Timor-Leste aprezenta revizaun UPR ne’e Diretór Forum Tau-Matan, João Pequinho dehan katak kontente tebes atu haree kompromisiu husi komunidade Internasional ba UPR Timor-Leste.

    “Ami kontente atu haree kompromisu husi komunidade Internasionál ba UPR Timor-Leste nian no nivel aas husi kestaun no rekomendasaun sira ne’ebé halo. Nune’e ami sente neon-sala tanba delegasaun Estadu Timór-Leste nian ladún efetivu atu hato’o pergunta krítiku ruma ne’ebé foti husi Estadu sira, nomeadamente relasaun ba hadi’a kondisaun husi moris nian, direitu husi ema difisiente, direitu traballadór nian no polítika multi lingua” hateten João Pequinho. “Maski nune’e, ami hatene ona katak delegasaun ne’e laiha tempu atu kobre problema bar-barak ne’ebé foti, tanba ne’e agora dadauk ami buka atu haree Timor-Leste nia resposta ba pergunta no rekomendasaun sira ne’ebé iha Relatóriu UPR ne’e” Pequinho hatutan.

    Dr. Silverio Pinto Baptista, Adjuntu Provedór Direitus Humanus no Justisa, ne’ebé lidera delegasaun husi PDHJ no NGO Nasional espresa katak “dezafiu loloos sei mosu bainhira  implementasaun husi rekomendasaun ne’ebé Estadu Timor-Leste komprometidu ba. UPR ne’e sei hala’o durante tinan 4, karik Estadu hadi’a atualmente situasaun direitus humanus iha tinan 4 oin mai, hodi halo tuir rekomendasaun sira ne’e no ninia kompromisu voluntária.

    Adjuntu Provedór Direitus Humanus no Justisa PDHJ no sosiedade sivíl prontu atu ajuda Estadu hodi alkansa objetivu no hein ba kooperasaun produtivu iha futuru.

    Ba informasaun liután bele kontaktu ba:

    Adjuntu Provedor Silverio Pinto (NHRI) pinto_b20@yahoo.com

    Joao Pequinho (NGOs) joaopequinho@yahoo.co.uk