Penang, Malázia, 8-10 Abril 2025 – Komisaun Intergovernamentál ASEAN nian kona-ba Direitus Umanus (AICHR) konvoka nia Enkontru Espesiál 1/2025 iha Penang, Malázia, hosi loron 8 to’o 10 abril. Enkontru ne’e prezide hosi Reprezentante AICHR Malázia nian, Edmund Bon Tai Soon, no halibur hamutuk Reprezentante sira no reprezentante sira seluk hosi AICHR. Timor-Leste partisipa nu’udar observadór, hamutuk ho ofisiál sira husi Sekretariadu ASEAN nian.
Delegasaun Timor-Leste ne’e lidera husi Rigoberto Monteiro, Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun, no inklui Sidónio Martins, Diretór Nasionál ba Asuntu Polítiku-Seguransa ASEAN nian; Elvio Soriano, Xefe Departamentu ba Direitus Umanus no Sidadaun iha Ministériu Justisa; no Olga Vilanova Sequeira, Espesialista Relasaun Públika no Koordenasaun Institusionál.
Enkontru ne’e hahú ho konsulta interfase entre AICHR no Ofisiál Superiór sira ASEAN nian kona-ba Ambiente (ASOEN), durante ne’ebé parte rua envolve iha diálogu nakloke no konstrutivu ida kona-ba proposta Deklarasaun ASEAN nian kona-ba Direitu ba Ambiente ida ne’ebé Seguru, Moos, Saudavel no Sustentável. AICHR hetan konsensu kona-ba esbosu deklarasaun durante enkontru.
Komisaun mós kontinua nia diskusaun sira kona-ba formulasaun ba nia Planu Servisu Tinan Lima nian ba 2026–2030. Delegasaun sira halo revizaun ba deskobrimentu hosi avaliasaun finál hosi Planu Serbisu atuál 2021-2025 no diskute programa prioridade sira no Relatóriu Anuál 2025, ne’ebé sei submete ba Enkontru Ministru Negósiu Estranjeiru ASEAN nian iha fulan-jullu.
Aleinde ne’e, AICHR finaliza testu hosi dokumentu signifikativu seluk: proposta Deklarasaun ASEAN nian kona-ba Promosaun Direitu ba Dezenvolvimentu no Pás, ho objetivu atu apoia kreximentu inkluzivu no sustentável iha rejiaun.
Enkontru ne’e aborda progresu iha área prioridade xave sira AICHR nian, inklui direitu labarik no defisiénsia nian, envolvimentu juventude nian, saúde mentál iha era dijitál, responsabilidade korporativa ba direitus umanus, direitu ambientál sira, direitu ba dezenvolvimentu, inisiativa sira dame nian, no esforsu sira atu kombate tráfiku umanu.
Asuntu institusionál sira mós diskute, inklui komunikasaun sira ne’ebé simu ona no estratéjia sira atu hametin kolaborasaun ho órgaun sira seluk ASEAN nian. AICHR delibera kona-ba planu sira ba auto-avaliasaun ida ba nia serbisu dezde nia inisiativa iha 2009 no esplora área sira futuru nian hosi kooperasaun direitus umanus rejionál sira.
Partisipante sira troka hanoin kona-ba asuntu rejionál urjente sira hanesan fraude online, tráfiku umanu, krime transnasionál, pena de morte, igualdade jéneru, no envolvimentu ho Nasoins Unidas no prosesu Revizaun Periódika Universál (UPR). Komisaun hato’o sentidu kondolénsia kle’an ba vítima sira hosi rai-nakdoko ne’ebé akontese iha Myanmar no Tailándia iha loron 28 fulan-marsu, no refirma deklarasaun sira hosi Ministru Negósiu Estranjeiru sira ASEAN nian foin lalais ne’ebé husu labele iha impedimentu ba asisténsia umanitária ba Myanmar no adosaun hosi abordajen ida bazeia ba direitus umanus ba resposta emerjénsia.
Iha loron 10 fulan Abril, AICHR halo diálogu interativu ho organizasaun sosiedade sivíl Pusat KOMAS, ne’ebé kaer estatutu konsultivu ho Komisaun.
Enkontru ne’e konklui ho espresaun apresiasaun ba Governu Malázia no Sekretariadu ASEAN ba sira-nia apoiu no arranju lojístiku ne’ebé di’ak tebes.
Nu’udar observadór, Timor-Leste mós hetan oportunidade atu hato’o diskursu. Provedór-Adjuntu ba Governasaun Di’ak hato’o Timor-Leste nia agradesimentu ba Prezidente no AICHR ba oportunidade kontinua atu partisipa iha enkontru sira AICHR nian no hatudu interese atu kontribui ba dezenvolvimentu Planu Servisu Tinan Lima nian iha enkontru tuirmai iha Kuala Lumpur, Malázia.
This post is also available in: English