Díli, 14 abril 2025 – Provedór-Adjuntu ba Boa Governasaun, Rigoberto Monteiro, hato’o aprezentasaun iha enkontru regulár inspetór no auditór sira ne’ebé hala’o iha Salaun Auditóriu Ministériu Finansas iha Aitarak-Laran. Tema ba sesaun ne’e mak “Kualidade Prestasaun Servisu Di’ak ba Públiku ho Pratika Boa Governação.”
Iha nia aprezentasaun, Monteiro elabora kona-ba konseitu governasaun di’ak no kualidade atendimentu públiku, destaka dezafiu atuál no tendénsia relasiona ho violasaun direitus umanus no fallansu governasaun, no mós abut husi kauza, impaktu, no estratéjia ba intervensaun.
“Administrasaun públika mak forma fundasaun hodi presta servisu ba ita-nia sidadaun sira. Maibé, presta servisu mesak la-sufisiente bainhira la inkorpora ho prinsípiu governasaun di’ak, tanba ida ne’e sei difikulta iha atinji servisu ho kualidade no koerénsia sistémika,” dehan Monteiro durante nia diskursu.
Nia subliña katak inspetór sira iha papél krítiku ida hodi tane-aas governasaun di’ak liuhosi adere ba prinsípiu sira hanesan lideransa vizionáriu, responde ba nesesidade komunidade nian, partisipasaun, transparénsia, igualdade, inkluzividade, efisiénsia, efikásia, no mekanizmu kontrolu nian.
“Kontrolu nu’udar funsaun núkleu inspetór sira nian, profisionalizmu tenke orienta ho kompeténsia téknika no integridade,” nia realsa. “Responsabilidade no justisa nu’udar esénsia governasaun nian. Bainhira fiskalizadór no funsionáriu públiku sira kaer metin prinsípiu sira ne’e, ita garante justisa no kualidade iha prestasaun servisu.”
Monteiro destaka katak inspetór sira iha kompeténsia legál atu tau matan no asegura prosesu administrativu no aprovizionamentu ne’ebé loloos, no katak harii sistema ne’ebé justu no transparente mak fundamentál atu hametin governasaun.
Nia subliña liután katak polítika públika hotu-hotu tenke inkluzivu no orienta ba direitus umanus. “Bainhira ita ko’alia kona-ba kualidade servisu, ita tenke husu ba ita-nia an: saida maka ita oferese loloos se servisu sira la asesivel, justu, ka efetivu?” nia kestiona.
Halo reflesaun ba dadus husi Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), Monteiro relata katak hahú husi harii iha 2004 to’o 2024, instituisaun ne’e rejista kazu hamutuk 3.962, ho 61% relasiona ho violasaun governasaun di’ak. Hosi restu kazu sira, 32% envolve violasaun direitus umanus ne’ebé dala barak mai hosi prátika governasaun ne’ebé ladi’ak.
“Polítika públika barak mak la inkluzivu no falla atu konsidera konsekuénsia husi violasaun direitus umanus. Entre kestaun sira ne’ebé komún liu mak mal-administrasaun, abuzu podér, no inkompeténsia. Violasaun boot liu mai la’ós husi asaun deliberada, maibé husi falla atu kumpre responsabilidade no aplika fiskalizasaun,” Monteiro nota.
Nia oferese ezemplu ida ne’ebé konkreta, hodi hatudu inefisiénsia iha administrasaun públika:
“Se joven sira tenke haksoit lutu sira hodi trata de’it sira-nia kartaun sidadania, ne’e reflete fallansu sériu iha jestaun servisu nian. Iha ne’e mak inspetór internu sira no instituisaun fiskalizasaun sira tenke atua—liña oin ba responsabilizasaun hahú ho inspetór sira.”
Monteiro konklui hodi subliña papél krusiál hosi inspetór no auditór internu sira hodi hametin kapasidade institusionál no garante prestasaun servisu públiku ne’ebé ekuitativu no efetivu.
“Se sira ne’ebé iha podér polítiku la konsege presta servisu ho kualidade no justu ba públiku, sira komete violasaun direitus umanus hasoru sosiedade.”
Semináriu ne’e ofisialmente loke husi Vise Primeiru-Ministru Enjeñeiru Mariano Asanami Sabino, no hetan partisipasaun husi ofisiál altu nivel sira inklui Inspetór Jerál Inspesaun Estadu, Francisco de Carvalho, Komisáriu Pasta Dixiplinár, Agapito da Conceição, no fiskalizadór sira husi instituisaun relevante oin-oin.
This post is also available in: English