Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

Diálogu ASEAN Hodi Atinji Sudeste Áziatiku Sai Rejiaun Ne’ebé Livre Husi Tortura

Diálogu ASEAN nian ba Realizasaun Sudeste Áziatiku sai nu’udar rejiaun  ne’ebé livre husi Tortura, ne’ebé hala’o iha Otél Episode Serpong Gading, Banten, Indonézia, iha loron 20-21 fulan-Agostu tinan 2024, marka pasu signifikativu ida ba oin iha kompromisu rejiaun nian atu prevene tortura. Eventu loron rua ne’e hanesan esforsu kolaborativu entre Komisaun Intergovernamentál ASEAN kona-ba Direitus Umanus (AICHR) no Fórum Rede Instituisaun Direitus Umanus Nasionál Sudeste Aziátiku (SEANF), ho apoiu husi Sentru Jakarta ba Kooperasaun Aplikasaun Lei (JCLEC), Ministériu Negósiu Estranjeir Indonézia, Komisaun Direitus Umanus Austrália nian, no Embaixada Suísa iha Jakarta.

Diálogu ne’e fó plataforma ida atu fahe prátika di’ak sira, dezenolve kapasidade, no rekomendasaun kona-ba utilizasaun instrumentu internasionál direitus umanus hanesan Prinsípiu Mendez, Protokolu Istambul, no Regra Bangkok. Eventu ne’e ho objetivu atu hasa’e abilidade husi aplikasaun lei no médiku sira no atu halo esbosu rekomendasaun sira ba implementasaun efetivu husi Artigu 14 husi Deklarasaun Direitus Umanus ASEAN (AHRD), ne’ebé foka ba prevensaun, investigasaun, akuzasaun, no reabilitasaun.

Provedóra-Adjunta ba Direitus Umanus Maria Marilia da Costa hala’o papél xave ida iha eventu ne’e, hodi lidera Sesaun #5, ne’ebé foka ba “Papél Instituisaun Nasionál Direitus Umanus nian hodi Prevene Tortura.” Sesaun ida ne’e fó oportunidade ba instituisaun sira iha Sudeste Aziátiku tomak atu fahe sira-nia aprosimasaun no prátika di’ak liu iha prevensaun tortura no apoiu ba vítima sira.

Provedór no mós atuál Xefe SEANF Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’ hato’o nia intervensaun iha sesaun enserramentu nian, hodi reflete kona-ba realizasaun sira hosi diálogu no importánsia hosi kolaborasaun kontinua iha luta hasoru tortura. Nia hamutuk ho Joanna Mansfield husi Austrália nia Komisaun Direitus Umanus no Wahyuningrum, Reprezentante Indonézia ba AICHR, ne’ebé mós fó inervensaun maktakan ni’an.

Eventu ne’e marka ho troka ideia no esperiénsia ne’ebé forte entre organizasaun sosiedade sivíl, ofisiál governu, no péritu direitus umanus, hotu-hotu hamutuk iha sira-nia kompromisu atu avansa direitus umanus no asegura Sudeste Aziátiku ida ne’ebé livre husi tortura.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Provedóra-Adjunta ba Direitus Umanus Partisipa iha Konferénsia Internasionál kona-ba Inkluzaun Jéneru iha NHRI sira

Kathmandu, Nepal – 5 setembru 2024 —Adjunta-Provedóra ba Direitus Umanus, Maria Marilia da Costa, partisipa iha Konferénsia Internasionál kona-ba Inkluzaun Jéneru iha Instituisaun Nasionál...

Provedór-Adjuntu Subliña Importánsia Direitu Dijitál Iha Sesaun Formasaun Foin Lalais Ne’e

Dili, 29 Agostu 2024 — Etapa daruak hosi programa formasaun kona-ba "Komunikasaun iha Era Mídia Sosiál no Plataforma Teknolojia nian," ne'ebé organiza hosi Asosiasaun...

Provedór Guterres Subliña Dezafiu no Kompromisu sira hodi Atende Asuntu Labarik Lakon

Iha loron 28 fulan-agostu tinan 2024, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan,’ nu’udar oradór destakadu iha semináriu ho títulu “Saudades...

Ezamina Progresu Ekonómiku no Sosiál Timor-Leste nian: Provedór Guterres nia Reflesaun sira kona-ba Tinan 25 Independénsia nian

Iha loron 27 fulan agostu tinan 2024, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, ko’alia iha semináriu nasionál ne’ebé organiza hosi...
Skip to content