• Diskursu Provedora, Jesuina Maria Ferreira Gomes, MPA Iha seminariu nasional ba PNTL

    Uluk nanain, hakarak agradese ba Aman Maromak tanba ho nia grasa no domin, ita bele halibur hamutuk iha fatin ida ne’e hodi hala’o ita nia Seminariu Nasional.

    Hau mos agradese ba konvidadus no maluk partisipante sira ne’ebé bele koloka ita boot sira nia tempu, hodi partisipa iha seminariu nasional ida ne’e.

    La haluha hato’o mos agradese ba kooperasaun diak ho Komisariu Jeral PNTL no ikus mai bele realiza atividade seminariu nasional ida ne’e.

    Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça nu’udar instituisaun independente ne’ebé iha mandatu espesífiku rua: Promove no Proteje Direitus Umanus no Promove Governasaun Di’ak. PDHJ dezempeña ninia funsaun iha ambitu atividade ba entidades publiku sira hotu no defende povu sira nia direitu. Entidades publiku sira ne’e inklui Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL), Falintil-Força Defesa Timor-Leste (F-FDTL) no servisu prizional nian.

    PNTL no forsa seguransa sira-nia kna’ar haktuir iha Artigu 147 KRDTL, ne’ebe hateten katak PNTL sei defende legalidade demokrátika  no garante sidadaun sira-nia seguransa internu no prevensaun kriminal tenke hala’o ho respeita ba direitus umanus. Alende ne’e iha mós Lei Organika PNTL, (Dekretu Lei nú.9/2009), Rejime Juridiku kona-ba Uza Forza nian (Dekretu Lei nú.43/2011), Regulamentu Disiplinar PNTL (Dekretu lei nú.13/2004 ) no seluk tan ne’ebé mak regula servisu PNTL nian.

    Atu garante servisu PNTL nu’udar liman ain Estadu ne’ebe iha deveratu respeita no poteje direitus fundamental ema ida-idak nian no atu asegura katak membru PNTL sira hala’o kna’ar iha terrenu tuir duni lei no respeita ba direitus umanus, mak hahu husi tinan 2014, PDHJ hahu kooperasaun diak, liu husi asina nota entendimentu ho Centru Formasaun Polisia (CFP-PNTL) no hetan mos suporta husi Unidade Asesoria Direitus Umanus-ONU (UADU) hodi realiza atividade treinamentu konjunta ba faze dahuluk konaba Kna’ar PNTL liga ho Direitus Umanus ba Membru PNTL sira iha teritoriu Timor-Leste, hafoin finaliza no lansa Manual Treinamentu ba PNTL sira. Alvu PNTL sira ne’ebe mak partisipa hamutuk ema nain 339, Feto: 54 no Mane: 285 kompostu husi: BOP, Unidade Tranzitu, Task force, komandante Eskuarda, Ajente Chefe, OPS no Gabinete Komandante iha Munisipiu 12 no RAEOA.

    Iha loron 13 Maiu 2019, PDHJ ho PNTL kontinua asina Nota Intendimentu ba faze daruak ho objetivu atu haforsa liu tan servisu ne’ebe iha ona no espesifikamente kontinua elabora politika formasaun ida ne’ebe adekuadu nune’e bele responde ba ejijensia komunidade nian kona-ba violasaun direitus umanus, krime pratikadu iha administrasaun publika ninia ezersisiu no mál administrasaun.

    Hafoin remata atividade treinamnetu, iha tinan 2017 ekipa sira ne’ebe kompostu husi PDHJ, Inspetor husi Sentru Formasaun Polisia no UADU kontinua hala’o atividade Akompañamentu/Avaliasaun ho objetivu atu haree efeitu husi treinamentu no mos dezafiu saida mak membru PNTL sira hasoru wainhira implementa direitus umanus iha terrenu.

    Rezultadu husi Akompanhamentu hatudu katak treinamentu ne’e iha duni efeitu tanba husi total partisipantes hamutuk 339 ne’e, so membru nain 4 deit (Mane hotu) mak komete iha Tipu Violasaun direitus umanus, Direitu ba liberdade, integridade no seguransa liga Taklu (Tratamentu a’at, kruel no Dezumanu).

    alende ne’e liu husi entrevista ho membru sira ne’ebe mak tuir ona treinamentu hateten katak, relasiona ho atuasaun polisia iha terenu agora diak liu kompara ho antes membru sira seidauk tuir treinamentu direitus umanus, sira nia atuasaun relasiona ho check point/tilang ema iha dalan ho linguazen ne’ebe diak no mamar ka la uza liafuan tolok, wainhira halo kapturasaun ba ema ne’ebé komete iha aktu ruma la ho baku, la tuku  no la tebe  arbiru, inklui la ko’alia liafuan ladi’ak ba ema.

    Relasiona ho Rezultadu entervista ho Komandante sira  hateten katak efeitu husi treinamentu mak komesa agora polisia sempre uza maneira aprosimasaun ho komunidade wainhira detein suspeita ruma. Bainhira detein suspeitu ruma, membru sira sempre preokupa bá suspeitu nia direitus umanu. Ezemplu: haree ba sira-nia hahan, informa ba familia, fatin sela tenke mos, bee, haris fatin no sira bele asesu ba sira-nia advogadu. Komandante sira mos hatutan katak relasiona ho ekipamentu polísia menus, dala barak mos ta’u polísia iha risku ba vida. Membru polísia só iha de’it pistola, laiha ekipamentu seluk hanesan stick, aljemo, gas mata-been no seluk tán ne’ebé  bele ajuda membru sira atu serbisu ho profesionál, wainhira ekipamentus lá kompletu, dala barak solusaun ikus mak uza duni pistola.

    Tan ne’e importante tebes ba membru polísia sira tenke iha mos ekipamentu seluk, la’ós Pistola de’it, nuneé bainhira iha situasaun ruma, membru polísia sira tenke uza ekipamentu seluk lai, antes sira uza Pistola, tanba Pistola ne’e meius ikus liu ona.     

    Iha mos rekomendasaun husi partisipante sira hanesan: presiza disemina mos informasaun kona ba direitus umanus ba superior sira iha Instituisaun PNTL, nune’e wainhira hatun orden ba membru sira labele ses husi lei no mantein respeita ba direitus umanus (atu responde ba rekomendasaun ida ne’e, mak ohin loron ita realiza Seminariu Nasional ba Superior sira iha Instituisaun PNTL). Rekomendasaun seluk mak kontinua fo formasaun ba membru seluk inklui kadetes PNTL sira, nune’e membru hotu bele hapar ho direitus umanus liga ho kna’ar Polisia. Husu mos atu kontinua halo atividade akompanhamentu ka avaliasaun iha kada fulan 3 ka fulan 6 depois remata formasaun, nune’e wainhira halo focus gruop discussion iha atividade avaliasaun ne’e bele ajuda membru hodi relembra fila fali materia sira ne’ebe fo ona iha treinamnetu. 

    Relasiona ho dadus en jeral husi membru PNTL sira ne’ebe komente iha violasaun direitus umanus no Violasaun Boa Governasaun husi 2018 – 2019, total hamutuk 62.

    Dadus iha tinan 2018 nian hamutuk 38, VDH 35 no VBG 3, mak hanesan tuir mai:

    • VDH

    – Direitu asesu ba tribunal liga ba la investiga krime ho imparsial, efetivu, efikas kompletu ka seriu : 2

    -Tipu Violasaun Violasaun direitus umanus, Direitu ba liberdade, integridade no seguransa liga Taklu (Tratamentu at, kruel no Dezumanu) : 31

    – Direitu ba Moris liga ba Ameasa oho : 1

    -Liberdade Konxiensia, relijiaun, diskriminasaun laek, direitu ba liberdade liga ba diskriminasaun bazeia ba relijiaun no kultu : 1

    • VBG

    -Sees husi poder liga ba uza funsaun publika no ilegalidade liga ba ilegalidade bazeia ba material : 3

    Dadus iha tinan 2019 hamutuk 24, VDH : 23 no VBG: 1, mak hanesan tuir mai:

    • VDH

    Tipu Violasaun Violasaun direitus umanus, Direitu ba liberdade, integridade no seguransa liga Taklu (Tratamentu at, kruel no Dezumanu) :21

    – Direitu ba Moris liga ba Ameasa oho : 1

    – Direitu ba propriedade, interferensia arbitraria no ema nia propriedade privadu : 1

    • VBG

    – Sees husi poder liga ba uza funsaun publika : 1

    Distintus konvidadus sira mak hau respeita

    Atu responde ba rekomendasaun no dezafius sira ne’ebe mak membru PNTL sira enfrenta, PDHJ sevisu hamutuk ho nia parseiru hanesan PNTL, UADU, CNC, Sosiedade Sivil (Membru Rede Defensor Direitus Umanus ‘RDDU’) hodi organiza Seminariu Nasional kona-ba Hamentin Protesaun Direitus Umanus ba PNTL ho objetivu: (1), Atu fasilita diskusaun aberta kona ba oinsa bele responde ba dezafiu hanesan (formasuan ba PNTL, limitasaun orsamentu, Rekursu  Umanus no limitasaun ekipamentus ne’ebe PNTL sira infrenta, inklui relatoriu regular kona-ba alegasaun violasaun direitus umanus liu husi atuasaun no atendimentu ba komunidade sira, alende ne’e (2), Atu enkoraja Komandante PNTL sira wainhira fo orden tenke tuir lei no respeita ba direitus umanus.

    Fiar katak liu husi Seminariu ida ne’e bele hetan informasaun pertinente hosi orador no mós buka atu fó tempu ba intervensaun ho perspetiva ne’ebe bele konstrui, tanba serbisu PNTL afeta ba ema hotu-hotu ne’ebe hola parte iha Nasaun Doben ida ne’e.

    Parte ikus husi seminariu Nasional ida ne’e sei iha asinatura ba kompromisiu hosi Komandu PNTL sira hotu. Kompromisu ne’e ho objetivu atu kaaer metin ba prinsipiu respeita no proteje direitus umanus iha servisu PNTL nian.

    Ikus mai la haluha hato’o mos agradese ba partisipasaun husi ita bo’ot sira hotu no hein katak liu husi seminariu nasional ne’e bele haforsa no hametin liu tan servisu Instituisaun PNTL nian.

    Agradese Wain!