• Kazu omísidiu no violasaun direitus umanus husi ajente PNTL iha Lahane

    Relasiona ho asaun ajente PNTL, iha loron 5 juñu 2021,  ne’ebé tiru populasaun nain 3 iha Lahane, halo publikasaun hanesan tuir mai ne’e:

    1. PDHJ liuhusi relatóriu monitorizasaun urjente ne’ebe halao iha loron 5 juñu ba akontesimentu iha Lahane  mak hato’o faktus katak iha loron 5 juñu 2021 madrugada tuku 1.45, akontese problema entre ajente PNTL (MJ) nia oan mane ho matebian (C) iha fatin izolamentu hospital militar Lahane nia kotuk no konsege rezolve husi xefe juventude no xefe aldeia, liu minutu balun membru polisia nain 4 husi Eskuadra Nain Feto too iha fatin akontesimentu no suspeitu mos ho nia oan mane ho nia fen to’o iha fatin akontesimentu iha hospital Lahane. Ajente PNTL (MJ) laos iha orariu servisu nia laran, hatais kalsa badak ho kamizola singlet ida no sikat pistola iha nia kanotak ba buka (C) iha vitima sira nia uma iha Aldeia Ainitas-Hun, Suku Lahane Osidental, no uza armas hodi halo krime no viola sidadaun nia direitu ba moris no integridade fizika, hamate ema nain rua (aman no oan) no hakanek ema ida (manefoun husi vítima). Ajentes nain hat ne’ebe marka prezensa iha fatin akontesimentu la halo prevensaun, hare no nonok deit no la tuir bá hodi prevene krime ne’e.
    • PDHJ kondena makas hahalok ajente  PNTL (MJ) hanesan membru órgaun seguransa ne’ebé mak iha responsabilidade boot  hodi asegura direitus sidadaun sira nian hodi la hetan violasaun, maibé uza fali armas hodi viola direitu ba moris no ba integridade fízika husi sidadaun nain tolu iha Lahane.
    • Estadu iha obrigasaun pozitiva hodi garante indivídus hotu-hotu, sira-nia direitu ba moris no ba integridade pesoál, nune’e bele hetan tratamentu ho umanidade no ho respeitu ba dignidade hanesan ema umana, tuir termus husi artigus 9.º, 23.º, 29.º, 30.º n.º 4, husi Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste mak konsagra katak Timor-Leste vinkuladu hodi kumpre Konvensaun sira ne’ebé ratifikada ona, nune’e interpretasaun tenke bazeia ba Deklarasaun Universál Direitus Umanus, konforme artigus 6.º no 7.º Paktu Internasionál kona-ba Direitu Sivis no Polítikus, ratifikadu husi Rezolusaun Parlamentu Nasionál n.º  3/2003.
    • PDHJ konsidera kazu ajente PNTL (MJ) tiru sidadaun nain tolu hodi hamate ema nain rua no hakanek ema ida hanesan prátika krime omisídiu no integridade fízika grave no violasaun ba direitus umanus, nune’e sujeita ba responsabilidade kriminál sira tuir Kódigu Penál Timor-Leste no mós sujeita ba responsabilidade disiplinár konforme artigus 17.º no 18.º Rejime Jurídiku Uzu Forsa (RJUF) ne’ebé estabelese katak uzu forsa ne’ebé lahó loloos/indevidu mak sujeita ba responsabilidade kriminál no disiplinár. Ho nune’e, mak rekomenda ba Komandante Jerál PNTL atu loke prosesu disiplinár no aplika medidas kautelares nesesárias ba ajente refere hodi garante suspensaun ba nia ezersísiu ba funsaun sira to’o konkluzaun ba prosesu disiplinár, konforme artigu 70.º husi Dekretu-Lei 44 /2020, 7 Outubru kona-ba Regulamentu Disiplinár PNTL.
    • PDHJ rekomenda ba Komandante Jeral PNTL atu kumpre no implementa Normas ba uza armas iha PNTL hanesan despaixu n.º 290/CG-PNTL/IX/2016: Pontu b)” Proibidu ka labele lori ka utiliza armas wainhira la hala’o servisu polísia nian “(folga, feriadu, lisensa saida de’it, tuir kursus, moras, partu etc); Pontu f) “Deslokasaun servisu bele utiliza armas wainhira iha orden servisu ne’ebé klaru husi nia Komandante ho asuntu servisu polísia nian.
    • PDHJ rekomenda ba Komandante Jerál PNTL atu halo regulamentu kumplementar bazeia ba RJUF artigo 16, 17, 18 hodi kontrola no kesi reponsabilidade komandantes PNTL munisipiu, Unidades, nomos servisus sira, atu implementa rigorosamente artigo 16 husi RJUF, ba iha sistema guarda no kontrolu armas. Wainhira la implementa, Komando Jeral tenke aplika medidas ne’ebe deskreve iha artigo 17 nomos 18, nomos bele aplika medidas ne’ebe konsta ona iha Regulamentu Disiplinar  PNTL.
    • PDHJ rekomenda ba Komandante Jerál atu investiga no instaura prosesu disiplinár ba Komandantes responsaveis másimu husi ajente (MJ)  ne’ebe la halo kontrolu ho máximu no efikaz ba iha ajente ne’e  hodi lori armas ba nia uma fora husi oras servisu hodi la kumpre Normas ba uza armas iha PNTL hanesan despaixu n.º 290/CG-PNTL/IX/2016.
    • PDHJ rekomenda ba Komandante Jerál PNTL atu investiga no loke prosesu disiplinár ba ajentes nain 4 ne’ebé mak tuir faktus la halo atuasaun ruma hasoru suspeitu hodi prevene krime ne’e. Tuir artigu 52.º kódigu Prosesu Penál mak estebelese katak ajente PNTL sira iha kompeténsia hodi uza nia inisiativa rasik atu impede prátika krime, no faktus hatudu katak ajente PNTL nain 4 ne’ebé besik iha fatin akontesimentu la halo asaun ida no husik de’it krime ne’e akontese. Bazeia ba faktus ne’e mak konsidera ajentes refere viola ona devér jerál no espesiál previstu iha Regulamentu Disiplinár PNTL no halo omisaun ka violasaun direitus umanus indireta.
    • PDHJ rekomenda ba Ministériu Interiór ne’ebé iha responsabilidade polítika atu halo planu no prevee orsamentu hodi hadia fasilidades ba armori no sosa materiál eskritóriu iha nasionál no mós iha munisípiu hotu. Bazeia ba Inspesaun ne’ebé mak halo iha 2018 detekta katak fasilidade no kondisaun armori no fatin armori barak mak la adekuadu no seguru hodi rai armas.
    • PDHJ sei uza Inisiativa Provedor hodi loke prosesu investigasaun ba kazu violasaun direitus umanus no violasaun governasaun di’ak ba akontesimentu ida  ne’e.

    -Fim-