• Membru F-FDTL Iha Direitu Hetan Formasaun

    Maliana : Durante loron 5 hahu husi loron 10 to’o 14 Junhu 2019, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) hamutuk ho parseiru servisu mak hanesan Ministério Defesa (MD), Falintil Força Defesa Timor-Leste (F-FDTL) no Unidade Assesoria Direitus Umanus (UADU) iha Timor-Leste realiza treinamentu ba membrus F-FDTL Posto Destakadu Tunu Bibi Maliana kona-ba Kna’ar F-FDTL no Direitus Umanus.

    Objetivu husi treinamentu ne’e mak atu hasa’e koñesimentu no kapasidade ba membrus F-FDTL sira nian kona-ba valor no prinsipiu direitus umanus hodi hala’o kna’ar tuir lei nasional, lei organiku F-FDTL, regulamentu disiplina militar, lei jurídiku uza forsa no lei internasional direitus umanus no lei sira seluk.

    Objetivu seluk mak, atu hasa’e koñesimentu ba membru F-FDTL sira nian hodi redus asaun violasaun direitus umanus relasiona ba atuasaun no uza forsa iha terenu, nune’e bele hamenus keixa husi komunidade ba PDHJ no entidades seluk.

    Provedora, Jesuina Maria Ferreira Gomes, MPA iha abertura ba atividade treinamentu ne’e husu ba membrus ida-idak atu ejiji imi nia direitu formasaun nian laos imi ejiji deit mak imi nia salário, subsidiu, abonu no seluk tan, maibé imi mos tenki ejiji formasaun atu nune’e, bele hasa’e imi nia koñesimetu.

    “Tanba ne’e, wainhira hetan oportunidade mai tuir formasaun la bele sente katak hanesan ema mak obriga mak mai tuir, maibé tenke hanoin katak formasaun ne’e hau nia direitu tanba membu F-FDTL ida-idak iha direitu atu hetan formasaun”, Dehan Provedora.

    Provedor hatutan katak, ekipa husi PDHJ, UADU, MD no F-FDTL mai halibur ita bo’ot sira iha fatin ne’e, atu fó treinamentu kona-ba introdusaun direitus umanus no mos kna’ar F-FDTL nian liga ho Direitus umanus.

    Durante loron 5, imi sei hatene diak liu tan kona-ba saida mak direitus umanus, saida mak diferensia entre direitus umanus no krime, tanba dala barak mos ema la hatene, ne’ebé dala ruma forsa no polisia sira, kuandu ami (PDHJ) loke prosesu sira (polisia) protesta katak, sira (komunidade) mak iha direitu no ami (polisia) la iha direitu ka?. Kuandu koalia kona-ba direitus umanus liga ho ajente de estadu ka reprezentante estadu nian ne’ebé komete irregularidade karik nia bele ba violasaun direitus umanus no bele ba krime. Sei ema sívil mak baku ajente estadu ne’e konsidera krime maibé karik ajente estadu mak baku ema sívil ne’e konsidera violasaun direitus umanus.

    Membrus F-FDTL hanesan forsa ida ne’ebé demokratiku no responsabel, signifika tenke respeitu ema nia direitus umanus.

    Estadu sai hanesan defensor direitus umanus, sei mak estadu, ita sira ne’ebé haknar a’an hanesan ajente estadu inklui F-FDTL, ne’ebé primeiru defensor direitus umanus ne’e mak F-FDTL no PNTL no ajente sira seluk.

    PDHJ no UADU atu asegura deit katak membrus F-FDTL la bele viola direitus umanus, tanba ita bo’ot sira iha dever atu proteje no respeita diretus umanus. Liu husi hasa’e koñesimentu ne’e, bele hatene kona-ba patrão internasional direitus umanus nian.