• PDHJ Finaliza Relatóriu Monitorizasaun no Investigasaun

    Relatóriu Monitorizasaun Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) liu husi Diresaun Nasionál Monitorizasaun no Fiskalizasaun, konklui ona relatóriu monitorizasaun urjente tolu iha fulan Abril – Agustu 2019. Monitorizasaun urjente tolu ne’e kompostu husi monitorizasaun ba kazu indikasaun membru polísia eskuadra Maubara halo agresaun fízika hasoru vítima ho kondisaun moras no hetan agravadu nune’e baixa iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) to’o mate, Fiskalizasaun ba kazu Foos aat iha armazen Tibar, Munisípiu Likuisa, no Fiskalizasaun ba Postu Saúde Batugade ne’ebé Abandona. Husi relatóriu ne’e, PDHJ rekomenda ba instituisaun sira hanesan; Ministériu Interior, Komando Jerál PNTL, Prokurador Jerál da Repúblika. Rekomenda mós ba Ministériu Comercio Industria e Ambiente; Prezidente komisaun D Parlamentu Nasionál ba kazu foos a’at, ba Ministériu Saúde relasiona ho Sentru Saúde abandona depois konstrusaun remata. Rekomenda mós ba Ministro Interior Interinu atu apoiu orsamentu Komando PNTL ninian iha diskusaun Orsamentu Geral Estadu, nomos rekomenda ba Komandante Jeral PNTL atu reforsa liutan planu formasaun ba kuadrus ofisiais no ajente sira. Konaba kazu Foos aat iha armazen laran, relatóriu monitorizasaun hatudu katak tanba laiha koordenasaun servisu entre Jestór Armazen Tibar ho Lider Komunitária iha Suku Tibar inklui MCIA. Tan ne’e, rekomenda ba MCIA liuliu CLN atu hadia liña koordenasaun nomos hadia mekanismu sosa produtu lokál tuir matadalan ne’ebé iha. Presiza halo manutensaun ba Armazen Tibar. Presiza fasilita funsionáriu sira ho formasaun espesífika kona-ba jestaun armazen. Rekomenda mós ba Prezidente Komisaun C no E Parlamentu Nasional, atu kontinua fó apoiu polítika iha Parlamentu Nasionál ba Planu Asaun Anuál husi MCIA nian. Entretantu monitorizasaun ba Sentru Saude Batugade, Provedóra rekomenda ba Vice Ministru Saúde Assuntu Dezenvolvimentu Estratéjiku Saúde atu buka meius alternativa iha tempu badak hodi rezolve problema bee-moos iha Postu Saúde Batugade foun, atu fó orientasaun imediata ba Diretór Servisu Saúde Munisípiu Bobonaro, nune’e bele organiza pesoál saúde hirak ne’ebé agora daudauk destaka iha Postu Saúde Batugade tuan, bele muda ona ba Postu Saúde Batugade foun hodi halo atendementu ba pasiente sira. Relatóriu Investigasaun Provedoria mós finaliza ona relatóriu investigasaun relasiona ho indisius violasaun direitus umanus ba iha direitu ba liberdade, integridade no seguransa liga ba tratamentu ne’ebé kruel iha PNTL Munisipiu Manufahi no PNTL RAEOA no violasaun boa governasaun ba iha sees husi poder liga ba uzu funsaun públika atu hetan benefisiu ne’ebé la’os direitu ka kauza prejuizu ba ema seluk no administrasaun ladi’ak liu-liu ba iha sistema kontrolu la efikas ne’ebé akontese iha Ministériu Edukasaun, iha eskola báziku filiál Baok Nana-Oecusse, PNTL Cristo-rei Dili nomos suku Soru Kraik Postu Administrativu Ainaro Vila, Munisipiu Ainaro. Iha trimestral II 2019, PDHJ konsege halo prosesu investigasaun no produs relatóriu investigasaun hamutuk 7, kompostu husi relatóriu investigasaun finál rekomendasaun 3 no relatóriu investigasaun finál sujestaun 4 ho númeru rekomendasaun no sujestaun hamutuk 44. Husi númeru rekomendasaun no sujestaun hirak ne’e, barak liu mak derize ba Komando Jerál PNTL (KJ-PNTL) ho Ministériu Interior (MI) ho númeru rekomendasaun hamutuk 11, ne’ebé 5 ba MI no 6 ba KJ-PNTL, nomos sujestaun hamutuk 8 ba KJ-PNTL, Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD), Secretáriu Rejionál Assuntu Edukasaun no Solidariedade Sosiál (SRAESS) RAEOA iha rekomendasaun 7, (3 ba MEJD no 4 ba SRAESS) no sujestaun hamutuk 6 ba MEJD, Ministru Koordenador Assuntu Ekonómiku (MKAE) ho Institutu Públiku AIFAESA.IP iha rekomendasaun hamutuk 9 (2 ba MKAE, no 7 ba AIFAESA.IP) nomos iha sujestaun hamutuk 3 maka derize ba Ministériu Administrsaun Estatál (MAE). Relatóriu hirak ne’e sei intrega ba MI, MEJD, MKAE, MAE, SRAESS, KJ-PNTL nomos AIFAESA.IP. Hahu husi Janeiru to’o Agusto 2019, PDHJ simu keixa hamutuk 151 keixas. Keixa ho natureza violasaun boa governasaun hamutuk 88 keixas, no keixa ho natureza direitus umanus hamutuk 63 keixas. Keixa hirak ne’e hato’o direitamente liu husi karta nomos telefone husi komunidade sira mai iha Eskritóriu PDHJ Nasionál hamutuk 87 keixas, Delegasaun Teritoriál (DT) Baucau 33 Keixas, DT Maliana 14 Keixas, Oecusse 9 keixas, no DT Same keixas 8. Keixas ne’ebé hato’o husi maluk feto sira hamutuk 39 keixas, husi mane 103 keixas no anónimu 9 keixas. Husi 151 keixas ne’ebé PDHJ simu, iha prosesu investigasaun hamutuk 67 kazus, loke refere ba entidades relevantes 21 kazus, adia desizaun iha 3, taka haruka iha 24, taka arkivu 4 no iha keixas 22 maka seidauk halo análiza hodi hakerek Relatóriu Avaliasaun Preliminar. Nune’e Provedora hanoin katak, atu promove no proteze direitus umanus no governasaun diak, maka presiza servisu hamutuk husi entidades hotu-hotu hodi bele alkansa objetivu dezemvolvimentu nasionál ba nasaun doben Timor-Leste.