Ave Caicoli, Dili, Timor-Leste

info@pdhj.tl

  • tp
  • en

PDHJ no Ministériu Justisa Lansa Treinamentu kona-ba Prevensaun Tortura ba Guarda Prizionál

Iha loron 21 fulan agostu tinan 2024, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, Provedór Direitus Umanus no Justisa, no Paulo Remédios, Vise Ministru Justisa, lansa sesaun formasaun krusiál ida kona-ba Prevensaun ba Tortura ba Guarda Prizionál na’in 25. Sesaun ne’e hala’o iha Ministériu Justisa, Colmera Dili.

Durante abertura, Provedór salienta katak formasaun ne’e hanesan parte ida husi esforsu kolaborativu entre Asosiasaun ba Prevensaun Tortura (APT), PDHJ, no Ministériu Justisa. Nia subliña katak PDHJ nia mandatu, hanesan trasa ona iha Lei No. 7/2004, espesifikamente inklui fiskalizasaun ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (FALINTIL-FDTL), no Guarda Prizionál sira.

“PDHJ, MJ, no APT servisu hamutuk hodi garante entidade sira ne’e hetan formasaun hodi prevene violasaun direitus umanus, liu-liu tortura hasoru prizioneiru sira,” dehan Provedór. Nia nota katak Timor-Leste valoriza direitus umanus no hakarak garante katak sira ne’ebé kumpri hela pena hetan tratamentu ho dignidade.

Guterres mós elojia guarda prizionál sira ba sira-nia dedikasaun, hodi nota katak relatóriu anuál foin lalais ne’e la hatudu keixa ruma hasoru sira. Nia reafirma katak tantu konstituisaun no mós akordu internasionál sira bandu ho esplísitu tortura, hodi subliña kompromisu maka’as Timor-Leste nian ba direitus umanus. Kompromisu ida-ne’e hetan rekoñesimentu internasionál, hanesan hatudu hosi Prémiu Nobel Dame nian ne’ebé fó ba nia sidadaun na’in-rua, José Ramos Horta no Bispo D. Carlos Ximenes Belo —onra aas liu iha área direitus umanus nian.

Vise-Ministru Remédios enkoraja formandu sira atu envolve tomak iha formasaun loron tolu ne’e, ne’ebé sei kobre tópiku prinsipál sira hanesan implementa regra anti-tortura, kria ambiente prizionál ne’ebé seguru, proteje prizioneiru sira ne’ebé vulneravel, no kolabora ho parte interesada nasionál sira hodi prevene tortura.

Formasaun ne’e sei kontinua to’o loron 23 fulan Agostu tinan 2024, iha sala enkontru Ministériu Justisa nian.

This post is also available in: English

Notisia seluk

Provedóra-Adjunta ba Direitus Umanus Partisipa iha Konferénsia Internasionál kona-ba Inkluzaun Jéneru iha NHRI sira

Kathmandu, Nepal – 5 setembru 2024 —Adjunta-Provedóra ba Direitus Umanus, Maria Marilia da Costa, partisipa iha Konferénsia Internasionál kona-ba Inkluzaun Jéneru iha Instituisaun Nasionál...

Provedór-Adjuntu Subliña Importánsia Direitu Dijitál Iha Sesaun Formasaun Foin Lalais Ne’e

Dili, 29 Agostu 2024 — Etapa daruak hosi programa formasaun kona-ba "Komunikasaun iha Era Mídia Sosiál no Plataforma Teknolojia nian," ne'ebé organiza hosi Asosiasaun...

Provedór Guterres Subliña Dezafiu no Kompromisu sira hodi Atende Asuntu Labarik Lakon

Iha loron 28 fulan-agostu tinan 2024, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan,’ nu’udar oradór destakadu iha semináriu ho títulu “Saudades...

Ezamina Progresu Ekonómiku no Sosiál Timor-Leste nian: Provedór Guterres nia Reflesaun sira kona-ba Tinan 25 Independénsia nian

Iha loron 27 fulan agostu tinan 2024, Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, ko’alia iha semináriu nasionál ne’ebé organiza hosi...
Skip to content