• PDHJ Publika RIF

    Dili :  Iha trimestral III 2021, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) iha loron 7 fulan Outubro 2021, halo investigasaun no produs relatoriu investigasaun hamutuk 37, kompostu husi relatoriu investigasaun final ho rekomendasaun 12 ba violasaun direitus umanus no governasan diak, relatoriu investigasaun ho sujestaun 7  no relatóriu badak arkivu 37 (Direitus Humanos 13, Boa Governação 24).

    Entretantu, husi relatoriu investigasaun final ho rekomendasaun hirak ne’e relasiona ho violasaun direitus umanus liga ba asaun husi membru PNTL no membru PCIC ne’ebé viola komunidade nia direitu ba liberdade, integridade no seguransa espesifikamente tratamentu aát, kruél no la umanu, Direitu ba Moris, asaun husi funsionariu Diresaun Nasional Asistensia Sosial (DNAS) ne’ebé pratika asaun Ilegalidade, spesifika Ilegalidade bazeia ba materia.

    “Iha relatóriu investigasaun final ho rekomendasaun 2 sei entrega ba Exelência Parlamentu Nasional, Primeiru Ministru, Ministru Justisa no Ministeriu Publiku, 6 sei entrega ba Exelência Ministru Interior, no Komandante Jeral PNTL, 2 sei entrega ba Exelência Ministra Solidariedade Social no Inclusão, Ministru Administrasaun Estatal, no CAC, no 2 sei entrega ba Diretor PCIC. Ita bo’ot sira bele haree rekomendasaun hirak ne’e iha relatóriu ne’ebé orsida sei entrega ba ita bo’ot sira,”hateten, Provedor Interino atual Provedor Adjunto ba área Governasaun diak, Sr. José Telo Soares Cristovão. Liu husi nia diskursu iha sala Biblioteca PDHJ Caicoli dili.

    Provedor Interino ne’e hatutan, iha mós relatóriu investigasaun final ho sujestaun ne’ebé PDHJ konklui katak, la akontese violasaun direitus umanus no governasaun diak tanba respondente sira hala’o sira nia kna’ar tuir lei no prosedimentu legal ne’ebé iha. Mezmu la akontese violasaun direitus umanus no governasaun diak, Provedor hanoin katak, bele hato’o relatoriu ida ne’e nu’udar oportunidade importante ba instituisaun respondente atu halo diálogu ho entidade relevante sira nomos Provedor bele hetan informasaun klean kona-ba prosedimentu, sistema internal ka prátika husi instituisaun publika no hakarak fahe PDHJ ninia opiniaun kona-ba mekanizmu atu hametin liu tan direitus umanus no governasaun diak iha Timor-Leste.

    Maske nune’e, iha trimestral III tinan 2021, PDHJ mos konklui relatóriu badak arkivu 37 kompostu husi relatóriu badak arkivu relasiona ho kazu rezolve ona iha tribunal, PNTL no entidade relevante sira. Kazu hirak ne’e relasiona ho violasaun direitu ba liberdade, integridade no seguransa espesifikamente tratamentu a’at kruel, la umanu, violasaun ba direitu igualidade diskriminasaun laek espesifikamente aplikasaun lei diskriminatoriu no mos violasaun ba direitu ba moris espesifika ba ameasa oho husi respondente sira hasoru Kesar Nain (KN), iha mos aktu pratika ilegalidade, administrasaun la diak no ses husi poder.

    Maibe, Relatóriu sujestaun hirak ne’e sei entrega ba Exelência Ministru Administrasaun  Estatal, Ministra Saúde, Ministru  Edukasaun Juventude no Desportu, no Sekretariu Regional Agricultura RAEOA. Bainhira instituisaun relevante  sira simu ona relatóriu investigasaun final ho rekomendasaun tenke hato’o informasaun ba PDHJ kona-ba sasukat sira-ne’ebé foti atu kumpri ka hala’o rekomendasaun sira-ne’ebé hatada ona ne’e iha loron 60 (neen nulu) nia laran, tuir artigu 47.3 husi Estatutu PDHJ, konta husi data simu relatóriu ne’e. Se instituisaun relevante la kumpri ka la hala’o lia menon hirak ne’e, Provedor Direitus Humanus no Justisa bele komunika akontesimentu ida ne’e ba Parlamentu Nasional, tuir artigu 34 no 46 husi Estatutu PDHJ nian.

    Iha fatin hanesan Chefe Departementu Justiça PNTL dili, Sr. Agustinho Gomes, mos haktuir katak,

    Polisia nasional Timor Lorosa’e nudar forsa siguransa estadu nian ne’ebe ho nia membru barak koloka iha teritoriu nasional laran tomak hahu husi Citrana to’o ba Tutuala husi Atauru to’o ba iha Betanu no PNTL rasik kontakta direitamente ho komunidade, uja forsa, aplika lei obriga ema, limite ema nia direitu tuir lei entaun ho atuasaun sira ne’e maka hamosu asaun sira ne’ebe maka konsidera hanesan violasaun direitus humanos.

    Tanba iha kodigu prosesu penal fo kompetensia bazeia ba artigu 52 kona-ba kompetensia jeral Polisia ne’ebe mak PNTL ejekuta ona mais ou menus 20 anos iha ne’eba deside klaramente katak, kada membru Polisia mesmu ke ho nia inisiativa rasik iha obrigasaun atu halo prevensaun ba ema atu halo krimi, ne’e la signifika katak, iha servisu ka nia la servisu ou nia uja farda ka nia la uja farda ne’e define iha ne’eba katak, membru Polisia se deit iha obrigasaun atu halo prevensaun ba ema atu halo krimi

    Nia hatutan, komando PNTL la nonok komando PNTL sempre halo asaun inklui simu informasaun husi komunidade mesmu ke agora intelmonitor deit iha Facebook apresenta komandante PNTL despacho tun mai departementu justisa loke prosesu disiplinar.

    Tanba, PNTL nudar forsa siguransa estadu nian iha responsabilidade rua ba kodigu penal no regulamentu disiplinar no iha kazu balun ne’ebé mak kategoria krimi publiku departementu justisa rekomenda ou sujere para lejada sira tenki halo keixa ba Ministeriu Publiku.

    Maibe, dala barak lezada sira rasik lakohi no sira nia parte rasik la hatene tanba sa mak lezada, lakohi neé la signisika katak PNTL neé taka. Agora dadaun PNTL halo esforsu makas para atu hadia disiplina no mantein orden polisial ba orgaun PNTL tomak.

    Tanba Komando PNTL nia komitmentu hakarak atu promove profisionalizmu PNTL para atu servisu RDTL no povu Timor leste ho diak liu tan.

    Alende ne’e, ikus liu lori PNTL nia naran louva no apresia ho servisu PDHJ nian no sorti bot ida mai Timor leste tanba bele iha instituisaun ida hanesan PDHJ.

    Entretantu serimonia publikasaun ne’e rasik hetan partisipasaun masimu husi entidades Publiku, Media nomós diretores nasional no kargu chefia PDHJ tomak.