• pdhj selebra hamutuk ho komunidades iha baze

    Date ;  12-12-2012

    Distrito Lautem-Provedoria dos Direitus Humanus e Justiça (PDHJ) hanesan instituisaun nasional direitus humanus iha nasaun foun Timor-Leste selebra loron mundial direitus humanus, 10 de Dezembro 2012 ba dala 64 hamutuk ho komunidades sira iha Suco Lore I, Sub-Distrito Lospalos Distrito Lautem.

    Antes selebra loron importante ne’e, PDHJ organiza misa ida ne’ebe diriji husi padre Agapito Ximenes, SDB  iha Lore I ne’ebe komunidade Lore I mos tuir misa ne’e.

    PDHJ mos halo atividade balun mak hanesan labarik sira tata berlindus ho kanuru, tata jambua ne’ebe tau osan iha laran, dada tali entre komunidade iha Aldeia 6, jogo amizade futeball  entre PDHJ hasoru membrus da Polisia Distrito Lautem iha Lospalos no jogo volleyball entre PDHJ ho Juventude iha Lore I.

    Provedor de Direitus Humanus e Justiça (PDHJ) Dr. Sebastião Dias Ximenes iha ninia diskursu hateten katak, PDHJ mai  selebra loron mundial direitus humanus iha fatin ne’e, tanba konsidera Suco Lore I ne’e herois no luta nain barak mak mai husi suco ne’e, nune mos, Lore oan barak mak sai vítima ba violasaun direitus humanus durante luta ba libertasaun nasional.

    Selebrasaun loron mundial direitus humanus tinan ne’e ho tema “Inkluzaun no Direitu hodi partisipa iha vida públiku” ne’e signifika katak feto ka mane, ema kiak ka riku, ema kik ka bo’ot, ema forte ka ema kbi’it laek ita hotu iha direitu hanesan hodi dezenvol ita nia rai doben ida ne’e.

    Ita labele haketak ema ida ka grupo ida tanba deferensa raça, kor, relijiaun, statutu social no seluk-seluk tan, labele iha maioria ka minoria, labele iha grupo marjinalizado ou diskriminadu.

    “wainhira governo atu halo dezenvolvimentu iha rai ida, tenke konsulta no husu  komunidade sira nia hakarak, aspirasaun, rona sira nia halerik no saida mak sira nia defikuldades depois mak governo halo programa hodi dezenvolve rai ida ne’e. Labele governo mesak mak halo nia desizaun, governo mesak mak halo dezenvolvimento depois obriga povu tenke simu buat ne’ebe halo, ne’e hatudu katak ema hotu la partisipa iha vida publiku”, esplika Provedor.

    Provedor esplika ba partisipantes sira katak, iha rai barak to’o ohin loron, ema sei hakilar no ejiji konaba direitu sivil no politika no ema balun sei hakilar iha estrada konaba direitu ekonomia, social no cultural, ne’e hatudu katak, ema balun seidauk hetan oportunidade atu ba eskola no ema barak mak seidauk hetan oportunidade atu halo tratamentu ba nia saude no seluk-seluk tan.

    Provedor hatutan ba partisipantes sira katak, PDHJ la iha poder atu hakotu lia maibe só hato’o rekomendasaun deit ba orgaun kompetentes wainhira iha rezultadu monitorizasaun no investigasaun hatudu katak iha indikasaun violasaun direitus humanus, abuzu de poder no mal administrasaun husi nai ulun balun, PDHJ sai hanesan ponte entre povu no governo hodi hatutan povu nia problema ba governo, governo tenke rona povu nia lian.

    Iha fatin hanesan, Adjuntu Provedor ba area Direitus Humanus, Dr. Silverio Pinto Baptista esplika kontekstu direitus humanus ba partisipantes  katak, konstituisaun RDTL iha artigo barak fó rekonhesimentu ba direitus humanus,  tamba direitus humanus ne’e universal teb-tebes tantu feto ka mane kiak ka riku ita hotu hanesan iha lei nia okos.

    “wainhra ita koalia konaba direitus humanus entaun direitu ne’e iha ema ida-idak ninian, tamba iha konstituisuan RDTL artigo barak ne’ebe koalia konaba direitus humanus ne’e universal teb-tebes kompara ho nasaun sira seluk”, esplika Adjunto Provedor

    Iha oportunidade ne’e mos, reprezentante UNMIT, Antonio de Sá  hato’o mensagen direitus humanus ba partisipantes sira katak, Timor-Leste nia luta ba independensia mak luta ida ba direitus humanus.

    Iha mensagen ne’e hatutan katak, luta ba direitus humanus kontinua nafatin iha Timor-Leste no iha mundu tomak, iha rai balun, luta hasoru probreza, luta hasoru sasan ne’ebe la justu, luta hasoru violasaun direitus direitus humanus no luta hasoru funu.

    Iha mensagen ba selebrasaun loron internasional direitus humanus ba tinan ne’e, mundu husu atu fó atensaun ba ema hotu nia lian, portantu lian husi labarik, feto, ema ho defisienti, minoritas relijiaun, ema hela iha area rural mos tenke rona iha Timor-Leste no iha mundu tomak, la bele rona deit ema ne’ebe iha oportunidade barak ona no hela iha sidade bo’ot.

    PDHJ Fó Premiu Direitus Humanus Ba PNTL

    Iha oportunidade ne’e mos, Provedoria dos Direitus Humanus e Justiça (PDHJ) fó premiu direitus humanus ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) husi  Distrito 3 hanesan Distrito Manatuto, Ermera no Distrito Aileu.

    Provedor de Direitus Humanus Dr. Sebastião Dias Ximenes,  esplika ba partisipantes sira iha selebrasaun loron importante ne’e katak, kriteria hodi fó premio direitos umanus ba PNTL husi Distrito 3 ne’e, tanba durante tinan ida nia laran hahu husi loron 1 fulan Novembru tinan 2011 to’o loron 1 fulan Novembru 2012 laiha keixa ida husi komunidade sira kona-ba indikasaun violasaun direitos umanos hasoru membros PNTL husi Distrito 3 ne’e.

    Provedor hatutan tan katak, liu husi premio direitos umanus ne’e meio ida  fó motivasaun ba membrus PNTL hodi bele serbi diak liu tan ita nia komunidade sira ho profesional tuir lei no ordem.

    Wainhira simu tiha premio ne’e, komandante Polisia husi Distrito ida-idak, hato’o sira nia sentimentu no orgullu ba premio refere tanba bele fó motivasaun ba sira atu bele serbi diák liu tan povu no nasaun.

    Iha selebrasaun loron mundial ba dala 64 ne’ebe realiza hamutuk ho komunidades  sira iha Suco Lore I Sub-Distrito Lospalos Distrito Lautem hetan partisipasaun husi Sekretario Administrasaun Distrito Lautem, Julio Kantu, Komandante Polisia Distrital Distrito Lautem, Segundu Komandante Polisia Distrital Distrito Ermera, Aileu no Manatuto, reprezentante Saude Distrito Lautem no komunidades tomak.

     

    Presiza Informasaun Kontaktu Lady Ximenes, TP Re

    lasaun Públika PDHJ, Telemovel 7730 4260 ou Jóse Tefa 7735 1412 ou 3331071.