• primeiraves pdhj hato’o relatoriu ba komite cedaw

    Data, 28-07-2009

    Iha loron 30 jullu 2009 PDHJ sei entrega relatoriu ba komite CEDAW. Relatoriu ne’e sei intrega direitamente husi Provedor Dr Sebastião Dias Ximenessei ba komite CEDAW iha Nove Yorke.

    Liu husi enkontru  ne’e Provedor sei hato’orelatoriu ba komite CEDAW kona-ba Feto vitima ba kazu violensia seksual iha tempu okupasaun rejime militar Indonesia. Parte segundu kona-ba rezultadu monitorizasaun PDHJ nian iha detensaun Polisia Distritu Dili no iha prizaun Gleno’ hateten Dr. Amandio de Sá Benevides, Provedor Interino”.

    “PDHJ konkorda hodi hakerek no hato’o issu rua ne’e ba komite CEDAW tanba issu rua ne’e refleta duni situasaun atual nune’e mos issu rua ne’e Governu TL no NGO la mensiona. Nune’e mós realidade hatudu katak, feto 853 mak sai vitima ba kazu violensia seksual iha tempu okupasaun rejime militar Indonesia seidauk hetan justisa formal no reparasaun” hatutan Dr. Amandio.

    Liu tan Dr. Amandio haktuir katak “haree husi assuntu rua ne’ebé iha mak PDHJ hato’o rekomendasaun balun hanesan, husu ba komite CEDAW atu ejiji ba orgaun soberanu TL hodi halo lalais lei ba programa reparasaun nasional ba vitima inklui rekomendasaun CVA nian hodi fo asistensia psiko-sosial ba vitima durante konflito. Husu ba komite CEDAW bele hato’o ba unidade justisa Transtisional Nasoens Unidas (HRUTJ) atu halo lei ba reparasaun no hari’i instituisaun ida hodi haree kazu ema sira ne’ebé lakon durante konflitu”.

     Entertantu iha sorin seluk PDHJ husu katak governu Timor-Leste iha obrigasaun atu hadi’ia saneamentu iha fatin detensaun ne’ebé aat, governu liu husi ministeriu justisa iha obrigasaun atu fahe informasaun kona-ba lei no direitos humanos iha prizaun no ministeriu justisa iha dever atu sosializa lei sira ne’ebé mak iha ba populasaun sira to’o iha aria rural” dehan Dr. Amandio.

    Tuir Paris Principle katak PDHJ nu’udar Instituisaun Nasionál Direitos Humanos iha knaar no responsablidade atu promove no proteje direitus humanos sidadaun hotu-hotu nian, temi iha Konstituisaun da Republika no mós konvensaun internasionál sira ne’ebé nasaun Timor-Leste ratifika ona. Tanba ne’e hafoin Timor-Leste ratifika CEDAW iha loron 16 Maiu 2003 no PDHJ hala’o ninia knaar durante tinan haat nia laran  mak foin dahuluk PDHJ hato’o relatóriu ba Komite CEDAW.

    Persiza informasaun Kontaktu

    Lady Ximenes

    Informasaun & Relasaun Públika PDHJ

    Telemovel 730 4260 ou 333 1071