Dili, 05 Abril 2025 – Provedór Direitus Umanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres ‘Lamukan’, sai oradór iha semináriu ho títulu “Justisa Sosiál Tuir Perspetiva Konstitusionál: Estadu Kumpri Ona Nia Responsabilidade?”Eventu ne’e organiza husi Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL) no hala’o iha Eis-Komarka, Balide, Dili.
Nu’udar panelista, Guterres kontribui ba diskusaun ne’e hodi afirma katak Estadu Timór seida’uk kumpri tomak ninia obrigasaun konstitusionál sira iha promosaun no kaer metin justisa sosiál. “Estadu la’ós de’it falla atu kumpre nia responsabilidade sira tuir Konstituisaun – maibé nia komprimísiu rasik” nia hatete.
Nia krítika subfinansiamentu persisténte ba setór krítiku sira hanesan agrikultura, edukasaun, saúde, no justisa, hodi hateten katak enkuantu área sira-ne’e fundamentál ba dezenvolvimentu nasionál, sira kontinua hetan neglijénsia iha orsamentu anuál estadu nian. “Husi dadus ne’ebé fahe ho ami, hatudu katak agrikultura, saúde, no edukasaun hamutuk simu de’it orsamentu estadu 35% de’it. Restu barak liu ba habelar estrutura estadu nian,” nia akresenta.
Guterres mós krítika ba atitude ida ne’ebé akontese beibeik hodi fó-sala ba administrasaun pasadu sira. “La’os tempu ona ona atu hatudu liman ba governasaun ká lideransa pasadu, ita hotu tenke toma responsabilidade koletiva, liu-liu sira ne’ebé kaer ona kargu poder iha tinan hirak nia laran,” nia subliña.
Nia enkoraja partisipante sira—ne’ebé barak maka antigu alunu joven sira husi Parlamentu Foin-sa’e nian—atu analiza ho krítiku kompromisu sira estadu nian hodi uza provizaun konstitusionál sira no planu dezenvolvimentu nasionál sira hanesan referénsia sira. “Artigu 6 husi Konstituisaun trasa objetivu Estadu nian. Uza hanesan check list ida. Hafoin hakat ba artigu sira ne’ebé ko’alia kona-ba direitu juventude, idozu, labarik, no ema ho defisiénsia sira. Avalia saida mak promete ona versus saida mak ezekuta ona,” nia hateten.
Guterres sita Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030 hanesan ezemplu ida hosi dokumentu xave ida iha ne’ebé progresu ladún di’ak. “Planu ne’ebá hateten katak to’o 2015, Dili sei iha sistema tratamentu bee-fo’er ne’ebé funsiona kompletamente. Agora 2025, no ita sei falta planu ida ne’ebé klaru, sa tan implementasaun,” nia dehan.
Nia destaka mós realidade demográfika katak 60% populasaun Timor-Leste nian ho idade entre 15 no 35, maibé dezenvolvimentu juventude seida’uk hetan finansiamentu ne’ebé signifikativu.
“Ida-ne’e maka ezemplu klaru ida kona-ba oinsá justisa sosiál la hetan atensaun,” nia kontinua. “Ita investe maka’as iha veteranu no idozu sira, maibé la’ós iha ita-nia juventude sira, ne’ebé halo parte maioria husi ita-nia populasaun. Ita-nia dezekilíbriu ne’e hamosu konsekuénsia ba tempu naruk.”
Guterres mós subliña kona-ba kestaun relasionadu ho grupu sira arte marsial nian, hodi nota debate ne’ebé la’o daudaun entre Governu ho Prezidente Repúblika kona-ba sira nia suspensaun. “Maski liutiha tinan 20 ona, ita sei nafatin iha faze buka solusaun ida ne’ebé sustentável ba dezafiu sira relasiona ho foin-sa’e sira,” nia hatete.
Nia salienta katak dezenvolvimentu juventude nian la’os de’it ba setór edukasaun ka oportunidade sira universitáriu nian. “Ida-ne’e ténke inklui arte, kultura, múzika, desportu, no indústria kriativu sira – espasu sira iha ne’ebé foin-sa’e sira bele espresa sira-nia an no buras.”
Atu taka, nia husu ba estudante universitáriu sira no peskizadór sira atu foka ba peskiza lokál, prátika ne’ebé bele informa polítika. “Se ita-boot besik ba instituisaun akadémika sira, husu tipu peskiza saida maka halo daudaun. Se ida-ne’e kona-ba edukasaun, juventude, ka ekonomia, asegura katak ida-ne’e uza atu halo advokasia ba polítika ne’ebé di’ak liu,” nia hatete.
Nia fó hanoin ba partisipante sira katak Provedór nia knaar xave ida mak atu monitoriza karik lei nasionál no polítika públika sira aliña ho Konstituisaun no kompromisu internasionál sira ne’ebé ratifika husi Timor-Leste.
This post is also available in: English