• PUBLIKASAUN RELATÓRIU INVESTIGASAUN FINÁL HO REKOMENDASAUN NO SUJESTAUN

    Iha trimestrál I no II 2021, PDHJ halo investigasaun no prodús relatóriu investigasaun hamutuk 7, kompostu husi relatóriu investigasaun finál ho rekomendasaun 5 (violasaun direitus umanus: 4, governasaun di’ak: 1) ho númeru rekomendasaun hamutuk 21 no relatóriu investigasaun ho sujestaun governasaun di’ak hamutuk 2.

    Relatóriu Investigasaun Finál ho rekomendasaun hirak ne’e relasiona ho violasaun direitu umanus liga ba asaun husi membru PNTL no Profesores ne’ebé viola komunidade no estudante sira nia direitu ba liberdade, integridade no seguransa espesifikamente tratamentu a’at kru, no la umanu, no mós administrasaun la di’ak tanba laiha transparánsia no ilegalidade bazeia ba materiál iha Munisípiu Dili,  Bobonaro, Manufahi, Viqueque no RAEOA.

    Relatóriu Investigasaun Finál ho rekomendasaun:

    1. Keixa husi komunidade iha Munisípiu Dili hatama iha 22-05-2020 hasoru Komandante Operasionál Unidade Polisia Marítima ho nia membru sira ne’ebé halo atuasaun ba Kesar Nain la tuir regras hodi rezulta agresaun fízika.  RIF konklui katak membru PNTL halo violasaun direitu ba liberdade, integridade no seguransa espesifikamente tratamentu a’at, kruél no la umanu.
    • Keixa husi komunidade iha Munisípiu Manufahi hatama iha 10-02-2018 hasoru Komandante PNTL Munisípiu Manufahi ho nia membru sira ne’ebé halo atuasaun ba Kesar Nain la tuir regras hodi rezulta agresaun fízika. RIF konklui katak membru PNTL halo violasaun direitu ba liberdade, integridade no seguransa hodi akontese TAKLU (tratamentu a’at, kruél no la umanu).
    • Keixa husi komunidade iha Munisípiu Viqueque hatama iha 02-12-2020 hasoru Komandante Eskuadra Lactuta ho nia membru sira ne’ebé halo atuasaun ba Kesar Nain la tuir regras hodi rezulta agresaun fízika. RIF konklui katak membru PNTL halo violasaun direitu ba liberdade, integridade no seguransa hodi akontese TAKLU (tratamentu a’at, kruél no la umanu).
    • Keixa husi komunidade iha Munisípiu Bobonaro hatama iha 29-01-2020 hasoru Diretór no profesores Eskola Bázika Sentrál n.º 1 Atabae ne’ebé halo agresaun fízika hasoru estudante. RIF konklui katak profesores eskola sira halo violasaun direitu ba liberdade, integridade no seguransa hodi akontese TAKLU (tratamentu a’at, kruél no la umanu).
    • Keixa hasoru Diretór Eskola Ensinu Sekundária Jerál 05 de Maio Becora hatama iha 06-08-2019. RIF konklui katak akontese violasaun administrasaun la di’ak tanba laiha transparénsia ba osan kontribuisaun, kooperativa no osan konsensoens eskolár iha eskola no mós  violasaun ilegalidade liga ba ilegalidade bazeia ba materiál.

    Rekomendasaun ba Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu, Komisaun Direitu labarik, Komisaun Funsaun Públika no Komisaun Anti Korupsaun.

    Tuir mai iha relatóriu investigasaun finál ho sujestaun ne’ebé PDHJ konklui katak la akontese violasaun governasaun di’ak tanba respondente sira hala’o sira nia kna’ar tuir lei no prosedimentu legál ne’ebé iha. Mezmu la akontese violasaun governasaun di’ak, Provedor hanoin katak bele hato’o relatóriu ida ne’e nu’udar oportunidade importante ba instituisaun respondente atu halo diálogu ho entidade relevante sira no mós Provedor bele hetan informasaun kle’an kona-ba prosedimentu, sistema internál ka prátika husi instituisaun públika no hakarak fahe PDHJ ninia opiniaun kona-ba mekanizmu atu hametin liu tan direitus umanus no governasaun di’ak iha Timor-Leste. Relatóriu sujestaun hirak ne’e sei entrega ba Exelénsia Ministru Administrasaun Estatál no Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu ho númeru sujestaun hamutuk 7.  

    Bainhira instituisaun relevante  sira simu ona relatóriu investigasaun finál ho rekomendasaun tenke hato’o informasaun ba PDHJ kona-ba sasukat sira-ne’ebé foti atu kumpri ka hala’o rekomendasaun sira ne’ebé hatada ona ne’e iha loron 60 (neen nulu) nia laran, tuir artigu 47. n.º 3 husi Estatutu PDHJ, konta husi data simu relatóriu ne’e. Se instituisaun relevante la kumpre ka la hala’o lia menon hirak ne’e, Provedor Direitus Umanus no Justisa bele komunika akontesimentu ida ne’e ba Parlamentu Nasionál, tuir artigu 34 no 46 husi Estatutu PDHJ nian Lei nú 7/2004.

    -Fim-